teisipäev, 15. september 2009

Raha,raha,raha

Inimese põhivajadused on üldised ja üleplaneediliselt samad. Ta vajab hapnikku hingamiseks, toitu ja vett elus püsimiseks, und organismi taastamiseks, sigimist liigi säilimiseks. Lihtne ja loogiline. Praktiliselt kogu Maad kattev eluskond põhineb nendel alustel.
Inimesed on üldjoontes rahul olemasolevatega. Ma rõhutan üldjoontes. Ei pea siin silmas nt katastroofis Aafrikat, kus on jäänud püsima iidsed arusaamad, kus maad laastab nälg, vaesus, primitiivne ja pime religioon. 
Kuigi räägitakse, et seesama kuum ja loodussaaduste poolest rikas maa võib toita kogu planeedi. Ilmselt on see nii, ma ei oska seda öelda, mul puuduvad hinnanguteks eriteadmised.
Aga põhivajaduseks on inimesel raha. See materiaalne vahend annab inimesele võimalused elamiseks. Kuna kõik ju keerleb selle ümber. Raha otseselt pole kunagi eesmärgiks omaette, ta on vahend millegi saavutamiseks - tervis, haridus, kodu, auto, riided, toasoe, teenused, reisimine....
Lõppematu ratas, mis koosneb väga pikkadest sidemetest ja nõudlustest.
Maailm on rahakeskne. Pole pappi, pole teenust. Klotsi ei köhi, süüa ei saa. Nibin on päevakorrast maas - pole turvatunnet.
Etc, etc, etc, etc.
Kas on olemas veel mingit inimese loodud elementi, mis sedavõrd ahnelt oma mõjuvõimukombitsatega meie päid paitab? On veel mõni aineline asi, mis meid sedasi orjastab?
Meie pole raha peremehed, raha valitseib meid.
Kahjuks ja paratamtult. Rahaga luuakse väärtusi, kuid raha iseenesest on ainult optimaalne instrument selle väärtuse loomiseks.
Ning loodus, jumal, saatus, toonela, põrgu ja paradiis on tunnistajateks, et rahata pole võimalik olla.
Kui just kiviaega tagasi ei taandu.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...