laupäev, 19. september 2009

Kaunisolemiseks vajaminev

Ühiskond laob naistele selga suhteliselt priske koorma - reguleeri sündivust, tööta ametipostil, toida peret, kasi majapidamist, tegele sotsiaalsete teemadega. Kasvata lapsi, koolita ennast, tee hoidiseid sisse, käi kenasti riides, näe kaunis välja.
Kõikjal reklaamitakse ilutooteid, igas klantsajakirjas säravad elurõõmsad naised, kes kommenteerivad, kuidas neil trennide tegemiseks, akude laadimiseks ning jumal teab mitmeks muuks protseduuriks aega jääb. Tempo tõuseb, aeg lendab ning naine tahab ka veidi 30+ alates kena välja näha. Kes meeste, kes iseenda pärast.
Mida siis naised teevad?
Koorivad, kreemitavad, pediküürivad, maniküürivad, meigivad. Riietavad, dushitavad, ternnitavad, joogatavad, reigitavad. Teevad soenguid, värvivad juukseid, peavad dieeti.
Söövad vitamiine, määrivad midagi peale, möksivad seespidiselt. Kõike selle nimel, et hea välja näha ning olla atraktiivsed?kaunid?veetlevad? silmale head vaadata?
Vehivad joosta ja võimelda, sirutavad ja painutavad. Toituvad tervislikult. Joovad ainult ökomahlasid. Ja seda miks?
Kas pigem tõesti seetõttu, et olla terved ja tugevad, nooruslikud ja vastupidavad? Või sisemise ebakindluse tõttu, et ühsikond ju nõuab neilt ÜLIINIMESEKS olemist - töökas ja kaunis, intelligentne ja toimekas, väsimatu ja teokas?
Ma vaatasin iseennast, et mida ma teen enda jaoks. Olla veetlev ema ja sotsiaalselt vastuvõetav naine tänavapildis. Kerge võimlemine, vitamiinid, hea ööuni, veeprotseduurid, koorimine ja kreemitamine, puhtad riided, hoolitsetud käed ja juuksed, kerge meik.
Ja ma küsin oma peegelpildilt, et milleks see kõik? Miks ma kulutan apteegis igakuiselt platsentaampullidele, naisvitamiinidele, titetakistajatele? Miks ma käin ilutoodete kaupluses ostamas värvimisvahendeid, shampoone, kreeme, balsameid, näo- ja juuksemakse? Seebist ja hambapastast ma ei räägigi. Miks ma ostan endale pesu ja sukki? Pluuse ja aksessuaare?
Saab ju märksa lihtsamalt?
Sest moodsa aja moodas nõuded on mind rikkunud ning tuleb vastata standarditele. On ka lihtsamaid teid, kuid neid ma tallata veel ei taha.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...