esmaspäev, 24. august 2009

Tühjaks kirjutanud

Olen mõtetest tühjaks muutunud. Ei oska midagi öelda. Puhkan, naudin Pärnut. Ostan lastele riideid, raamatuid.
Hommik tabas mind meeldiva üllatusega. Saatsin delfi.ee-le ühe suvejutukeses ning ootamatult nägin, et see on avaldatud.
Hommikul sõitsime läbi uduse Pärnumaa. Nägime looduse imetabavust - niipea kui päike tõusis, hajus udu sekundite jooksul.
Kõndisin isa ja poegadega Rüütli tänaval. Jannseni kuju juures poseerisin.
Käisime Koidula pargis. Rääkisime isaga. Kõiksugustest asjadest. Elust. Emast. Poistest. 
Port Arturi juures vaatasime asfaldil voolavaid "propse". Selle raames tegin isale põgusa ülevaate August Jakobsoni "Vaeste Patuste Alevist"
Jäätist sööme, poegade ootamatut jonnihoogu leevendan, Pärnu linna uudistan igati.
Aga mõte ei jookse, sulg takerdub, sõna tuleb konarlikult, lause ehitab ennast vaevaliselt. Mis seal's ikka. Kõik päevad pole vennad, kõik meeleolud ei mahu paberile, kõik mõtted pole kirjutatavad.
Tühjaks kirjutanud?

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...