pühapäev, 2. august 2009

Rahulik ja rustikaalne

Inimene vajab puhkamiseks erinevaid mooduseid. Aktiivne matkamine/reisimine/rändamine. Maatööde mullalõhnaline, niiske ja kobestav toimekus. Rannaliiv, päike, meremüha, kuum kohv sinna juurde. Metsi mööda kondamine, kuulates vaikust ning jälgides looduse muutumisi.
Mulle meeldib lihtsalt olla. Käia ja olla, lugeda ja toimetada, suitsetada ja pikutada. Kiirustamata, ruttamata. Lihtsalt ja mõnusalt.
Aeg-ajalt ennast armukese kõrval sirutades. Temaga telefonis vestelda,teades, et varsti saame jällegi kokku. Kui tema oma reisilit naaseb ja mina oma poegade juurest maapagendusest linna tagasi jõuan.
Maahommikud alevivaikuses on hoopis teisiti kui linnahommikud urbaniseerunud lärmis.
Üksik rong sõidab mööda. Lind laulab põõsas, üksildane koer haugatab kauguses. Kellegi rattad sahisevad salapäraselt teelindist üle. On kuulda lompi pudenevat kivi. On võimalik märgata puudelatvades augustivalgust. Kuulda lendamaõppivate lindude sädinat. Kuulata ritsikate saagimist niiskes rohus. Kuulda siilikõndi.
Miljon nüanssi, aspekti, külge. Miljon värvi, varju, heli, lõhna, mida märgata.
Tunda tolmukübeme tähtsust ja tajuda maailma oma mõõtmatuses imeväiksena.
Lugeda, lugeda, lugeda....
Ärgata kella tüütu norimiseta. Nuhutada poegade juuste lõhna ja sättida neile kuuendat korda peale tekki.
Häälida, häälitseda, õppida tähti, näha poegi abiratasteta sõitmas. Maitsta hernesuppi ja koduaiasõstra kooki. Juua tulipalavat kohvi ning istuda rõdul. Tunda sõõrmeis värskeltpestud looduse meelaid lõhnu.
Kõik need saatuse sosinad, ümbritseva pained, salapärased märgid, mis muudavad ja muutuvad - see on minu puhkus. RAHULIK JA RUSTIKAALNE.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...