Blogija on täna perega kodus. Pärast tööd. Lapsed lasteaiast minuga tähti õppimas. Emal käis fotograaf ning see nõudis temalt pingutust ja nüüd siis ta magab natuke. Vaene hing... aga ma ei peatu sellel rohkem, sest siis võib klaviatuur silmaveest lühisesse minna.
Otsustasin natuke kuulata vana muusikat. Seda head diskotulede,-keradeajastu muusikat. Afric Simone, Baccara, Boney M, Village people, Tonkees.. Jeeee, need on laulud, mis panevad varbaliigesed tantsukest tatsuma. Puusad liiguvad, rind hüpleb kaasa, seljalihased painduvad ja sirutuvad, käed teevad rütmikaid liigutusi ning tunned iga oma raku, koe, organi ja elundkonnaga, et oled saanud just õige liikumishoo sisse.
Tänapäevane - pardoon, khm, khm, khm - homopoiste pepukeerutuse saatel tinn-tinn-tinn Eesti lavadel on leebelt öeldes igav. Üks ja sama. Pidev ja katkematu jura.
Ja pean tunnistama, et kuigi ma Hardi Volmerit geeniuseks ei pea, siis andekaks küll. "Raha" on ülikõva laul. Filoloogina jällegi need sõnad, sõnad, sõnad....
Või Metsatöll. Muide, Markust tean ma kolmeteistaastatagusest ajast. Me elasime põgusalt koos, kui Tartu sammaste vahele üritasime arstiteadust tudeerima minna ja siis nagu kolm vaprat rüütlit - mina, Markus ja Kerstin (tema sai meist ainukesena löögile ja töötab vist infektsionistina) - eksameid tegime, murul istusime, burkse sõime, suitsetasime, eksamitel ja konsultatsioonidel käisime. Nojah...
Igatahes on Markus mees nagu muiste ja kui me ülikoolis trehvasime (kui mälu ei peta, siis sai temast tööõpetusõpetaja), oli jällenägemisrõõm suurem kui suur. Ta on lahe võll. Tõeline macho. Need ennist mainitud libedikpüksid ei saa mitte lõhnaga ka ligi.
Aga jah.
Muide, uudistes oli huvitav teade - meie rõõmus naaberriik Läti on otsustanud talupoeglikku iseloomu näidata. Kunagi ründasid talunikud hangude ja vikatitega mõisasid, nüüd piirati aga Riia traktoritega ümber. Mis teha, tehnika areng on viinud selleni..
Lisaks oli seal suhteliselt koomiline lause selle kohta, et kui talunikud hakkavad linna virtsaga loopima, siis saavad nad kõvasti trahvi.
Oujeee. Näis millal meie, eestlaste pikk ja kannatlik meel katkeb ja me mässame hakkame.
Sinna on vist veel aega. Selle kannatlikkusega tuleb mulle muide meelde hetk filmist "Kevade", kus köster sõimab Tõnissoni ja ütleb: "Sa oled kõige tuimem inimeseloom maailmas!"
Kas on veel õigemat määratlust tabamaks ürginimlikku olemust (mis on kaasasündinud ja mida muuta ei saa, küll veidi suunata ja lihvida) eestlusele ja eestlaseks olemisele?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar