kolmapäev, 31. detsember 2008

2008 viimane päev - kuidas läks see aasta?

2008 lõppeb. Varsti. Seda viimast päeva on alles jäänud mõned napid tunnid - 14 nimelt.
Ma olen alati pidanud 31. detsembrit kuidagi müstiliseks ja nukraks päevaks. Eriti on kurvad viimased kolm tundi. Aasta oleks kui lõplikult närtsinud ja enam ta oma norguvat pead üles ei siruta, vaid teeb alandlikult ruumi uuele aastale, mis ülbelt ja valju põmakaga oma uksed valla paiskab..... kuni sellestki aastast saab vanuv ja vettinud endine.
Kahe aasta pärast pidavat Eesti eurostuma. Äkki ma istun siin 2010. aasta viimasel tunnil ja veeretan mälestuseks kätte jäänud 100-kroonist?
Kes teab, kes teab....
Eile olin ma oma kolleegi ja üsna heaks sõbraks kujuneva, endaealise venelanna E-ga tööl. Me oleme sündinud ühel aastal ning meie lapsed on ilmavalgust näinud ühel aastal. Mingil määral on meil tõsiselt talumatud iseloomud, kuid me respekteerime teineteist ja oleme hakanud rohkem rääkima ka haiglavälistest asjadest. Ta on väga meeskonnatöövalmis, vähemalt meil temaga on küll nii, et kuitahes kiire päev ka poleks, meil on töö järje peal ja saame mokalaatagi peetud.
Itsitame teemadel "kui need vanad head ajad olid" ja kulistame liitrites kohvi. Aga tegelikult me töötasime eile kui aetaks meid tulise orraga taga. Haigeid saabus palju, erinevaid ekstreemolukordi oli palju, lisaks suutis meie väga kaval ülemus sättida oma puhkuseaja nii, et mõningad inventuurid tuli teha meil E-ga.
Olete te kunagi sattunud situatsiooni, kus sa ei tea, mida pead tegema, aga seda sinult just nõutakse. Vot, meie sattusime sellisesse hetke, aga kuidas me sellest välja tulime, seda ma otseselt öelda ei oska, eks paistab.
Täna ma olen muide ka öösel tööl. Üle kaheksa aasta esimest korda vist. Või üle kümne aasta isegi, ma enam ka täpselt ei mäleta. Igatahes panin ma ennast vabatahtlikult kirja, sest seni veel makstakse pühadetunnid topelt.
Aga hüva.
Soovin kõikidele oma blogi lugejatele head vana-aasta lõppu ja parima uue aasta algust.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...