neljapäev, 27. november 2008

Torm.

Torm on tore sõna - sellega saab väljendada mitut nähtust. Ilma - ilm on tormine. Käitumist - ära ole nii torm. Hingelist seisundit - südames möllab torm. Sisuliselt tähendavad nad muidugi kõik üht - mingil põhjusel vallandunud äärmuslikke olusid.
Olen jõudnud sinnamaale, et kõik kolm on viimasel nädalal minust üle käinud - lumetorm, liighoogne olek ja siis see südameasi. Selle viimase jätaksin ma hääl meelel praegu välja. Aga kahest muust ma räägiksin küll.
Möödunud pühapäeval puhkes see kurikuulus burgaa, mille tõttu kritiseeriti omavalitsusi, mille tulemusena inimesed oma tavapäraseid teekondi kaks korda kauem läbisid. Ise ma töötan praktiliselt kõrvaltänavas. 
Haigla juurest koduni on 800 meetrit, aga mina murdsin sellest tuisust ennast koju 25 minutit, muidu kulub selleks max 10 eelnimetet ajaühikut.
Kuid teekond oli lõbus. Kapuuts silmini ja nii ma siis põlvini lumes rühkisin. Kukkusin paar korda, mis pole ju minu puhul üldse tavapäratu.... Sedasi siis lumest ja ilmatormist.
Käitumisega olen ma kah olnud liigselt tormakas, kuid minu ohtrasse keelekasutusvõimesse on lisandunud veel üks väljend - võtan teadmiseks. Sõnapaariga ma üritan taltsutada oma keerulist iseloomu ning üritan vältida konflikte kolleegidega. Aga mingite rumalustega ma hakkama pole saanud, lihtsalt teen tööd väga rutuliselt ning pean kahjatsusega tunnistama, et süstlad pudenevad, ma löön ennast pidevalt ära ning tulemuseks on viimase kolme nädala jooksul sinine reis, poolik sõrmeküüs ja äralöödud varvas.
L. käis mul mõni päev tagasi külas. Ta ootab teist beebit. Ma armastan seda naist. Kogu südamest. Ja tahan, et ta oma uuestileitud eluõnnega ka tõesti rahul oleks.
Emast - ta on tugev naine, no on lihtsalt loodud üks inimene, kes vaatamata oma ränkraskele tõvele on ja jääb sellesk emaks, kes on lühter pimedas öös ja tänu kellele olen ma see inimene - hakkaja, energiline, töökas, kuid tagasilöökidega, mis mind tihti, kuid korrapäratult saadavad.
Elame muudkui edasi ja pea need jõulud käes. Muide mainides jõule, siis pojad "saatsid" täna ära oma kirjad jõuluvanale, muuseas me õpime luuletusi, mis on ilmunud minu arast sulest ja pole just luuleetalonid, aga lapsemeelsed ja käravad küll.
ROMET:
1) Kui ma seda rooga mekkisin,
siis mul mitmed küsimused tekkisid -
et kas salmid mul on peas,
ja kas kingitused on ka head?
2) Päkapikk on vahva mees,
müts on peas ja habe on ees,
kommi toob ja kinke kannab
jõulusoovid sulle annab
REMI:
1) Väljas paistab kuldne kuu
toas on ehteis kuusepuu
pühad tulemas on meile,
tervitused annan teile
2) Metsas tihe lumesadu,
jõulumees käib oma radu,
vaatab siia, vaatab sinna,
lastel kinke toob ta linna.

Kommentaare ei ole:

Mälestus ühest märtsipäevast

Nüüdseks ammu meie keskelt lahkunud emaema elulugu ajendas mind aastaid tagasi suguvõsalugu kokku panema.  Just sellest romaanist - "Ja...